ALBUM: Tont — Raudrohi [Trash Can Dance, 2024]

Alguses tahtsin selgitada, et see on trummi ja bassi album, mis kõlab nagu vanakooli hea Source Direct või mõni muu tumedam atmosfäärilisem klassika. Miks isegi mitte Autonomicu perioodi dBridge ja teised minimalistliku kõla tagaajajad.

Kuid see on vale lähenemine ja vale kuulamine. Kindlasti on Tondil sellest kuldajastust ja saundist midagi võetud, aga tema teeb oma asja ja muusikat. Loodushelidel ja field recordingutel on keskne roll, mis läbiva teemana pea kõiki lugusid täiendavad. Kõlapildid on kummitavad, trummid tihti tugevad ja bass õigetes lugudes mürisev. Kuid miskit siin pole banaalset ega ülemäära brutaalset. On isegi ambienti, mis annab õhku ja ruumi albumi kuulamisel.

Raudrohi on terviklik ja tugev album algusest lõpuni. Siia tasub süveneda ja siia saab ning võib end ära kaotada, et hiljem ennast taas leida.

Kuula kindlasti: Päevalill kuuvalgel / Raudrohi / Madal leek