Avastused: september 2024

Septembrikuu on läbi ja aeg vaadata, et mis kõrva paitas erinevatest žanritest!

Michael J. Blood — Eve After Dark [Blood, 2023]

Suur osa septembrist läks Michael J. Bloodi diskograafias tuhnimise peale. Enigmaatiline tüüp Manchesterist, kes tegutseb kohas, kus saavad kokku house, techno ja eksperimentaalne muusika. See võiks olla kaootiline või performatiivne, et näidata kuivõrd cool ta on, aga tegelikkuses on tal alati selge taotluslik, hüpnootiline groove, mida vaja saavutada. Ei ole veel halvale asjale tema muusikas sattunud, aga see album jäi rohkem silma. Nt SUCHAFYN on lihtsatest kordustest koosnev pala, aga töötab.

ML Buch — Suntub [15 love, 2023]

Unelev, hüpnootiline, indie, dream pop. Kui selliseid silte visatakse kellelegi, siis tavaliselt ma lihtsalt lähen mööda, sest ega need midagi tähista. Kuid kuna see eelmisel aastal ilmunud album hüppas ikka uuesti ja uuesti ette, siis andsin võimaluse ja üllatuslikult ei pettunud. Omapärase ja selgelt autorikäekirjaga ML Buch oskab luua helimaastikke, mis haaravad kiiresti endasse ja käest ei lase.

Luurel Varas — 244 ALF [Best Lap Records, 2024]

Teades Luurel Varga varasemat loomingut, siis arvasin kohtuvat millegi kiiksuga ja nihkes asjaga, aga siit kajab hoopis vastu üks selle aasta parimaid tantsumuusika albumeid. Ei pea isegi eristama kas kodumaises või välismaises kategoorias. Lihtsalt hea ja äge minek ning kontsept, kus see kõik peab auto kõlaritest välja urisema. Ilmselgelt tajub ta hetkel liikuvaid kõlahoovuseid ja oskab need oma käekirja järgi võnkuma panna.

Marcos Valle — Túnel Acústico [Far Out, 2024]

Kui staažikad korüfeed viskavad teate, et uus plaat tulemas, siis ega esimese asjana sõrmed seda kuskilt Spotifyst või mujalt otsima mine. Samas, Marcos Valle on Brasiilia muusika elav legend ja andnud oma looga isegi Azymuthile bändi nime, mistõttu ei ole pääsu. Vähesed suudaksid 81. aastaselt anda välja albumi, mis praeguste standardite järgi kõlaks värske ja huvitav. Valle lüpsab siin otseloomulikult juba sisse õpitud stampe, aga teeb seda hästi ja seda ei saa pahaks panna. Taustad on meloodilised ning duett Leon Ware’iga üks albumi tipphetki.

Bremer/McCoy — Kosmos [2024]

Minu jaoks tundmatu Taani jazziduo, kes teinud väga ilusa muusikaga albumi. Ei pruugi olla tuleviku jaoks suur šedööver, aga sobib valatult juba pimedamasse, külmemasse ja vihmasesse aega. Oma sõnades ütlevad nad albumi kohta, et “We decided to call it Kosmos because for us, it’s this feeling of being able to transcend time and space and just be, which is a very important thing for humans. Even though it’s quiet music, it’s music that you’re able to just dream: have your own dreams, your own inner images.” Ega ma paremini oskagi öelda.

Tom Carruthers — Downtown Rhithms [LIES, 2024]

Vanakooli saundiga house’is on kõik juba tehtud. No muidugi on, kõik need plaadid saadaval, osta vaid netist ja ajastutruu biit koos oma primitiivsete trummimasinatega on olemas. Kuid ikkagi on aastal 2024 veel tegelasi, kes isegi moodsa aja vahenditega tahavad minna sinna 1980ndate keskpaika ja lõppu tagasi ning püüda seda saundi. Enamus sellest püüdlusest on, olgem ausad, derivatiivne igavus. Tom Carruthers on suutnud lõksust eemale põigelda ja teinud Ron Morelli plaadifirmale LIES vägeva plaadi just seda õiget primitiivset biiti, mis atsakalt laksab.

El Michels Affair — Glorious Game Instrumentals [Big Crown Records, 2024]

Eelmisel aastal ilmunud Glorious Game album oli põnev kombinatsioon El Michels Affairi taustadest ja Black Thought’i (The Roots) räppimisest. Asi vist vanuses, aga muidu see hiphopi ja räpivärk enam niiväga peale ei lähe kuid siin oli midagi, mis haaras. Muidugi mõtlesin, et super kui saaks selle jorisemise maha keerata ja taustu puhtalt nautida. Õnneks kõik on uus septembrikuus ja see soov täidetakse. Mõnusad funk-soul jämmid, mida nautida.

Nala Sinephro — Endlessless [Warp, 2024]

Nala eelmine üllitis Space 1.8 oli 2021. aasta üks põnevamaid plaate. Kolm aastat on möödas ning meid kostitatakse nüüd jazz-ambient-eksperimentaal tervikuga jälle. Tõsi, siin on seda teise albumi mekki ja kõrvutamist, kus tahaks öelda, et see esimene oli ikka vägevam ja parem, aga anname aega — siin on ka palju ruumi, kuhu end mõtteis ja kogemustes kaotada. Lihtsalt ilus muusika, mis pakub põnevust ja mängulisust.